Kõigis Helsingi koolides on kasutusel kiusamisvastane kava. Koolid rakendavad seda endale sobivalt. Vuosaaris tegutsev Puistopolu põhikool (Puistopolun peruskoulu) arendas kava põhjalt tegevusmudeli, mille alusel tegutsetakse koolis iga päev.
Vuosaari on rahvaarvu poolest Helsingi suurim linnaosa. Üheksa protsenti kogu linna noortest elab Vuosaaris. Puistopolus õpib 860 last vanuses 6–16 aastat.
„Ühine tegevusmudel hõlbustab kõigi täiskasvanute sekkumist, kui kedagi kiusatakse. Aktiivne õpetaja võib muidu saada õpilaste silmis märgi külge, et „ta topib alati oma nina minu asjadesse“ või „ma ei meeldi talle“, räägib kooli sotsiaaltöötaja Nora Pehrsson.
Kiusamine pole sama mis tüli
Iga halb käitumine pole kiusamine. Kui õpilast kiustatakse, satub ta korduvalt vaimse või kehalise tegevuse ohvriks. Kiusaja ja kiusatava vahel on võimusuhe, milles tugev osaline alistab kaitsetut. Tüli seevastu möödub, kusjuures selle objektiks ei pruugi alati sattuda sama laps või noor.
Varjatud kiusamine on tagarääkimine, nägude tegemine või rühmast eraldamine. Verbaalne kiusamine on norimine, sõimamine või matkimine. Füüsiline kiusamine on tõukamine, löömine ja asjade käest ära võtmine. Küberkiusamisel on palju vorme, näiteks kuulujuttude levitamine, inetud kommentaarid, privaatse teabe jagamine või väljapressimine.
Kiusamine on rühmanähtus. Seepärast ei piisa, kui tegeletakse üksnes kiusaja ja kiusatava vahelise suhtega. Tähtis on tegeleda kogu kooliperega. Õpilaste empaatia- ja suhtlusoskustel on kiusamise ennetamisel tähtis roll. Sõnum jõuab õpilasele paremini kohale, kui lisaks täiskasvanule ütleb ka klassikaaslane, et kiusamine pole lubatud.
„Kollektiivis, kuhu õpilased tunnevad end kuuluvat, kiusatakse vähem,“ selgitab koolipsühholoog Eetu Ahonen.
Kiusamisest tuleb koolile teada anda
Hooldajal tasub alati lapse õpetaja või klassijuhataja poole pöörduda, kui on kahtlus, et last kiusatakse. Õpetajale võib kommunikatsioonikeskkond Wilmas kirjutada või kooli helistada. Töötajate kontaktandmed leiate kooli kodulehelt.
Puistopolu põhikooli direktor Pertti Tossavainen rõhutab, et iga kiusamisjuhtumit tuleb uurida.
„Sellist kooli pole olemas, kus üldse ei kiusata. Tähtis on, et õpilased ja hooldajad teavitaksid kohe kooli, kui nad saavad kiusamisest teada,“ selgitab Tossavainen.
Kui kool kahtlustab kiusamist, uurivad asja kiusamises osalenud õpilaste oma õpetajad. Õpetaja vestleb esmalt õpilastega ja täidab kiusamisjuhtumi kohta ankeedi. Õpetajad on saanud juhised, kuidas ja millal laste hooldajatega ühendust võtta.
Vajaduse korral kaasatakse koolipsühholoog, kooliõde ja sotsiaaltöötaja. Kui kiusamise juures kahtlustatakse kuritegu, kaasatakse ka politsei.
Pärast seda, kui kool on kiusamist uurinud ja osalised lepitatud, otsustavad kool ja õpilased üheskoos edasiste tegevuste üle. Peale selle lepitakse kokku, kuidas olukorral silma peal hoida, et kiusamine ei korduks.
